Teatrimuljed

Indrek Toome ja "Meeste varjupaik"

Enesele ootamatult sattusime abikaasaga 21. oktoobril VAT Teatri etendusele “Meeste varjupaik” Viru Keskuse vastavatud IV korruse teatrisaalis. Reklaamist saime teada, et tegemist on Kristof Magnussoni komöödiaga ja mängivad seda tükki neli meest.

Huvitatust tõstis asjaolu, et nii lavastaja kui kunstnik olid Saksamaalt. Ja loomulikult tahtsime teada, mis teatrisaal see niisugune on, millest me polnud varem midagi kuulnud.

Kõigepealt mõni sõna teatrisaalist. No see vapustas tõepoolest! Midagi nii originaalset teatriruumina ja etenduspaigana Saku õlle kastidest kokku panna on ülim. Ma arvan, et seda tunnet jagasid kõik külastajad. Samuti lavakujundus, mis igati toetas tüki faabulat ja näitlejate mängu.

Komöödia oli nagu komöödia ikka - kohati vähem ja kohati rohkem naljakas. Samas oli tükis seda, mis meid kõiki oma igapäevastes tegemistes peaks sügavalt elu ülem õtlema panema ja mitte ainult. Ka järeldusi tegema.

Kokkuvõttes aga naerutati mind abikaasaga ja rahvast päris tublisti nii sõna- kui situatsioonikoomikaga.

Mis mind meeldivalt üllatas, oli näitlejate ühtlane ja heal tasemel ansamblimäng. Ega kedagi eriti ei tahakski esile tuua, aga pisut põnevamalt olid oma rollijoonisele lähenenud minu arvates Raivo E. Tamm ja Janek Joost. Aga ega teised kakski, Margo Teder ja Tanel Saar, teinud kehva tööd.

Ära minnes oli hea tunne õnnestunud teatrielamusest ning koduteelgi meenutasime hea sõnaga VAT Teatrit ja teatris nähtut.